Esileht \ Uudiseid mujalt \ BLRT Grupp ja Tallinna Tehnikaülikool jätkavad koostööd (ttu.ee)
Reede, 27 Jaanuar 2012 21:37

BLRT Grupp ja Tallinna Tehnikaülikool jätkavad koostööd (ttu.ee)

Kirjutas  Marek Kotsulim
Hinda seda kirjet
(0 hinnangut)

Kersti Vähi, 24.01.2012 14:42,  See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

24. jaanuaril kirjutasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ja BLRT Grupp nõukogu esimees Mark Berman alla lepingule, mis võimaldab neil Eesti tööstuse edasise arengu nimel koostööd jätkata.

Kontserni ja ülikooli vaheline koostöö algas 2001. aastal. 2011. aastal asus BLRT Gruppi tööle 10 Tallinna Tehnikaülikooli vilistlast. Täna töötab kontserni juhtivatel ja insener-tehnilistel ametikohtadel kokku 70 spetsialisti, kes on saanud hariduse Tallinna Tehnikaülikoolis.

„Kaasaaegse tehnilise haridusega spetsialistide puudus aina teravneb. Jätkame koostööd Eesti suurima tehnikaülikooliga eelkõige selleks, et koolitada Eesti noortest spetsialiste, kes oleksid pädevad meie kontserni olulisematel tegevusaladel – laevaehitus, laevaremont, metallitehnoloogia, keevitustehnoloogia. Vajame ka tootmisjuhte. Parimatele tudengitele oleme valmis kindlustama pideva arengu,“ märkis BLRT Grupi nõukogu esimees Mark Berman. „Samuti näeme antud koostöös võimalust meie praeguste spetsialistide täiend- ja ümberõppeks,“ lisas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik rõhutas: „Tänane koostöölepe on kinnituseks, et ülikool suudab läbi innovatsiooni olla kasulik partner Eesti ettevõtetele. Tehnikaülikooli koostöö BLRT Grupiga on kestnud aastakümneid. Ennekõike on kontsern huvitatud sellest, et saada Tehnikaülikoolilt häid spetsialiste erinevates valdkondades, tugevat partnerlust teadus- ja arendustöös. Me oleme valmis koos välja arendama ja paremini sisustama koostööks vajalikke laboreid, näiteks keevituslaboreid. Tehnikaülikoolil on kavas tuua Eestisse ka üks välisprofessor, kes oleks hea spetsialist keevituse alal. Me oleme valmis välja töötama ka ühe laevaehitusega seotud õppemooduli kuni 15 AP ulatuses mehanotehnika eriala juurde. Asutame ka fondi, mis toetab just meie koostööprojektide rahastamist.“

Vastavalt lepingule pakub kontsern tudengitele võimalust kontsernis õppepraktikat teha ja kontserniga seonduvatel teemadel teadusuuringuid läbi viia. Samuti võimaldab kontsern ülikoolile oma töötajaid õppetöösse ja teadusprojektidesse kaasata. Koostöö rahastamiseks moodustatakse eraldi rahaline fond, mille suurus lepitakse kokku pärast konkreetse koostöökava kinnitamist.

BLRT Grupp on rahvusvaheline tööstuskontsern, mis viimasel seitsmel aastal on tunnistatud Eesti konkurentsivõimelisemaks tööstusettevõtteks. Täna pakub kontsern Eestis tööd ligi 1800 inimesele ettevõtetes, mis tegutsevad eelkõige laevaremondi, metallikonstruktsioonide tootmise, masinatööstuse, metallitöötluse ja -müügi aladel. 12. juunil 2012 peab BLRT Grupp oma 100ndat juubelit.

Täiendav info: 
Katja Ljubobratets, BLRT Grupi kommunikatsioonidirektor, tel 530 74 951
Krõõt Nõges, TTÜ pressiesindaja, tel 620 3594, mobiil 5303 6163

Lisainfo

Viimati muudetud Laupäev, 28 Jaanuar 2012 11:01
Loetud 59 korda
Kategoorias Uudiseid mujalt
Sildiga
Sotsiaalne jagamine

Viimased kasutajalt Marek Kotsulim

Seotud kirjed (siltide järgi)

Veel selles kategoorias: « Magnetseep likvideerib naftareostuse (novaator.ee) Maailma suurim jäämurdja saabub peagi Soome lahele (uudised.err.ee) »

Kommenteeri

Täida kindlasti tärninga (*) tähistatud väljad.
Baas HTML koon on lubatud.

tagasi üles

Teateid liidult

RSS

ELJL meedias

  • Kuusalu valla merepidu tõi Tapurla randa tuhatkond inimest (sonumitooja.ee)

    „Oleme eesmärgi täitnud – plaan oli saada Kuusalu vallas pildile ja midagi ära teha,“ sõnas merepeo peakorraldaja, Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse esimees JANNO LAENDE.


    Merepeo korraldajad Kristi Ruse, Raido Ruse, Veronika Laende, Janno Laende,  Kalle Kärner,  Märten Kraav,  Imre Järve ja Kristiina Järve. Pildilt puuduvad Anu Karjatse, Eha Merirand ja Marek Kotsulim.

    Loe lisa...
RSS

Uudiseid mujalt

  • Säästuaja Mereharidus (Õpetajateleht)
    Säästuaja Mereharidus (Õpetajateleht)

    Autor: Tiia Penjam 

    • 300 aastat hiljem: esimene merekool Tallinnas asutati 1715.
    Merekooli ja mereakadeemia ühendamise lahkhelides pole kõrvaltvaatajal lihtne aru saada, kus on tõde, kus seda moonutav isikute vastasseis ja kus lihtsalt intriigid. Eeskätt on mõistagi oluline, et kogu koolitus süsteemselt ja ladusalt toimiks, olgu ühe või mitme katuse all. Paraku olevat struktuuride ümber kemplemise varju jäänud plaan mereakadeemia hoopiski likvideerida.
    Kuulujutu jälil Kas HTM-il on tõesti kavas akadee­mia sulgeda ning hakata mereharidust pakkuma Tallinna tehnikakõrgkoolis? Merendusala asjatundjate sõnul oleks arvestata­va merepiiriga Eestis riikliku merehari­dussüsteemi likvideerimine täiesti arusaamatu ettevõt­mine – kaotus, mille tagajärjed oleksid korvamatud. Õpetajate Lehe küsimusele vastas HTM-i kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets: „Mereakadeemia on tõepoolest rakenduskõrgkool, mille toimimise eest vastutab kõrghariduse osakond. Konkreetseid plaane kedagi kuskil hommepäev liita ei ole. Merendusala asjatundjaid on erinevaid ja osa neist väljendab ennast tõepoolest emotsionaalselt. HTM-i kõrghariduse osakond on palunud ka mereakadeemial hinnata, kuidas vastavalt merenduspoliitika arengu­kavale olemasolevate ressursside raames on kõige mõistlikum merehari­dust edaspidi korraldada, kuid me oleme selle protsessi alguses ja et olu­korrast ülevaadet saada, peame me hindama ka sarnaseid õppekava­gruppe ja võimalikku ressursside ühiskasutust nii tehnikakõrgkoolis kui ka TTÜ-s ning koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministee­riumiga hindama Eesti reaalseid vajadusi. Kokkulepe on, et reaalseid arengu­stsenaariume arutame akadeemia  nõunike kogus märtsi keskel ja kindlasti kaasame ka avalikkuse. Hetkel ei ole eriti millegi üle arutada, sest konkreetseid arenguvariante veel ei ole ja emotsioo-nid ei aita eriti, kui on vaja leida lahendusi praktilistele probleemidele.” Veeteede ameti peadirektori asetäitja René Siroli sõnul on merendus (nagu lennunduski) ala, kus kogu süsteem on rahvusvaheliselt väga täpselt paika pandud. Ettekujutus, et meremehi saab välja õpetada täiesti teise profiiliga õppeasutuse juurde loodavas erirühmas, pole aktsepteeritav ei formaalselt ega sisuliselt.
    „Jah, Eesti mereakadeemia pole parimas olukorras (eakad õppejõud, rahaprobleemid jm), aga suurelt jaolt on see olukord riigi enda tekitatud. Õpetavad enamasti endised mere-mehed, kuid kes teine suudakski teha seda paremini kui mitte merenduse spetsialistid ise. Noori peale ei tule, sest merel on palgad hoopis teised kui akadeemias,” möönab Sirol ja lisab: „Eesti mereharidus on kõrgeimalt hinnatud: ol­eme läbi­nud IMO (International Maritime Orga­niza­tion) tunnustusprotsessi ja paikne­me IMO nn valgel lehel. Sellele eelnevalt pidime oma merehariduses (ka akadeemias) üles ehitama rahvusva­helistest nõuetest tuleneva kvali­tee­disüsteemi, see omakorda pidi olema läbinud sõltumatu auditi. Paralleelselt sellega aga on riik tekitanud olukorra, kus meil sisuliselt puudub oma kaubalaevastik. Ja see annakski nüüd justkui õigustuse likvideerida ka mereharidus. Kuid Eestis on senini alles igati heal järjel reisilaevastik ning loodetavasti saame kunagi taas kaubalaevadki. Aga isegi kui meie meremehed töötavad välis­laevadel (kus nad on muide väga heas kirjas), kulutavad nad teenitud palga Eestis, sest siin elavad nende pered. Kokkuhoid on tühi jutt, mingit riiklikku mõtlemist ega isegi mitte riigi tasandil läbimõeldud süsteemi siin ei ole.”
    Mis riik see on? Õpetajate Leht ei taha külvata alusetut paanikat ega kütta kirgi. Ent emotsioone vältivalt on elutähtsad otsused tihtipeale ennegi tehtud ära kabinetivaikuses ning nii, et neid hiljem tagasi pöörata ei ole võimalik. Loodame, et seekord mitte. Ja veel. Olgu tuletõrje või kiirabi, haridus või merendus, raamatu­kogu, loodusring või loomaaed – just­kui kõik, mis praegusest palju vaese­matel-raskematel aegadel Eesti elu loomu­liku osana kenasti toi­minud on, näik­se nüüd rahahädas välja sure(tata)­vat. Tõsi, Eesti ei ole rikas, aga ka mitte nii vaene, et tavaline töökas ja liigse luksuseta elu siin võimatu oleks. Mis riik see on, mis jaksab rahastada vaid riigikogu, erakon­di, mulli­puhujaid ja õhumüüjaid?

     

     

  • Passenger Ferry Sinks in Heavy Seas off Papua New Guinea, Dozens Feared Dead (gcaptain.com)

    A Papua-New Guinea (PNG) flagged passenger ship/RoRo sunk yesterday in heavy seas off the eastern coast of Papua New Guinea.  350 people are reported to have been on board the vessel.

    Australian Foreign Minister Kevin Rudd said the MV Rabaul Queen was believed to have sunk while traveling from Kimbe to Lae, in Papua New Guinea, at around 7.30am yesterday morning, Canberra time.

    “Our hearts go out to those affected by the sinking of the MV Rabaul Queen,” Mr Rudd said.

    “I spoke to my counterpart, PNG Foreign Minister Ano Pala, earlier today to inform him that Australia stands ready to offer all necessary assistance.”

    The Australia Maritime Safety Authority (AMSA) is currently providing assistance to Papua New Guinea and eight merchant vessels remain on scene.  238 survivors have so far been recovered by five of the ships.

    Australia Prime Minister Julia Gillard spoke with reporters in Melbourne yesterday:

    “This is obviously a major tragedy.  Given the likely very high loss of life here, I think when this news comes to the attention of Australians around the country they will be thinking about the people of PNG as they respond to this tragedy.”

    It is expected that the five ships will passage towards Lae overnight. Arrangements for transferring survivors will be made by PNG authorities.

    Earlier reports of fine weather conditions have been contradicted by vessels on scene. There are currently strong north-westerly winds at 40kts, and a five-metre sea swell.

  • Maailma suurim jäämurdja saabub peagi Soome lahele (uudised.err.ee)

    Venemaale kuuluv maailma suurim jäämurdja, tuumaenergia jõul liikuv 50 Let Pobedõ saabub peagi Soome lahele tööd tegema.

     

    Jäämurdja 50 Let Pobedõ (keskel). (Foto: ITAR-TASS)

    Venemaa ametkonnad informeerisid vastavalt kokkuleppele Soomet, et tuumareaktoriga varustatud laev tuleb sajaks päevaks Soome lahele aitamaks teistel alustel läbi jää liikuda, vahendas YLE.

    Ligi 160 meetri pikkune laev suudab murda kuni kolme meetri paksust jääd. Alus, mida ehitati ligi 20 aastat, valmis 2007. aastal Peterburi laevatehases.

    Sven Randlaid

  • BLRT Grupp ja Tallinna Tehnikaülikool jätkavad koostööd (ttu.ee)

    Kersti Vähi, 24.01.2012 14:42,  See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

    24. jaanuaril kirjutasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ja BLRT Grupp nõukogu esimees Mark Berman alla lepingule, mis võimaldab neil Eesti tööstuse edasise arengu nimel koostööd jätkata.

    Loe lisa...
  • Magnetseep likvideerib naftareostuse (novaator.ee)

    Jaak-Kristian Sutt

     

    See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

     

    Magnetväljale reageeriv seep võimaldab koristada mahavoolanud naftat ilma, et loodusesse jääks puhastusainete jääke.

    Loe lisa...
RSS

Koostööpartnerid

Bänner
Viimasel kuul Veebruar 2012 Järgmisel kuul
E T K N R L P
week 5 1 2 3 4 5
week 6 6 7 8 9 10 11 12
week 7 13 14 15 16 17 18 19
week 8 20 21 22 23 24 25 26
week 9 27 28 29
Laup Nov 12
Rannarahva sügisõhtute laat, Rannarahva Muuseum
Laup Nov 26
ELJL Üldkoosolek / Jõulupidu
Laup Dets 10
Rannarahva Jõululaat, Rannarahva Muuseum
Neljap Dets 15
Rannarahva Muuseum 40, konverents ja (k)galavastuvõtt
Kolmap Jan 18
ELJL Juhatuse koosolek
aatomijäämurdja BLRT Dudinka Eckerö Line Eesti Kaptenite Klubi ELJL IMO Award for Exceptional Bravery at Sea International Maritime Organization Award for Exceptional Bravery at Sea jackup rig Jenissei jõgi Juhan Parts jäämurdja kapten kaubalaev Kolskaja laevaehitus laevahukk laevakaitsemeeskond laevaõnnetus masinist merereostus naftaplatvorm Nõukogude Liit Ohoota meri piirivalve piraadid Princess Anastasia põhjameri Rein Erlach Rein Õnnis reisilaev ristluslaev Sahhalin Siberi jõed Tallink torm tulekahju Vaigatš Viking Line Zõrjanskaja laht

ELJL meedias

Laevajuhtide kaardistamine 2009 ilmus ajakirjas Meremees
Ajakirja "Meremees" 2010 aasta teises numbris ilmus Eesti Laevajuhtide Liidu poolt läbiviidud laevajuhtide kaardistamise lõpparuanne. Ajakirja saab osta Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti, postkontoritest ja Meremuuseumist.
 
Juhatuse liige Eha Merirand Meretunnis
03.04.2010 usutles Hubert Veldermann ELJL juhatuse liiget Eha Meriranda teemal "Laevajuhtide Kaardistamine 2009". Meretundi saab järelkuulata aadressilt http://podcast.kuku.ee/saated/meretund/
 
Laevajuhtide Liit Meretunnis 07.11.2009
Eesti Laevajuhtide Liidu esimees Janno Laende Meretunnis 07.11.2009. Terve saate kuulamiseks kliki siia.
 

Online

Saidil on 417 külalist