Praegu on Libeeria lipu all seilav kaubalaev Cape Belle Tallinna Laevaremonditehases kuivdokis ning selle pardal kaks Tansaania kodanikust laevajänest John ja Adam.

Laeva kapteni sõnul on probleem tõsine, kuna laevajäneseid maale ei lubata ning laeva tsivilistidest meeskond on seatud sisuliselt vangivalvuri rolli. 

"Kuna laev on kuivdokis, siis vett laeval pole ning kogu tualeti ja hügieeni logistika käib ämbritega," nentis kapten ning lisas, et laeva kütmisega on samuti probleeme, mistõttu on ka laevajäneste tervis ohus.

Kapteni kinnitusel on tekkinud olukord koormav, kuna seni ei ole määratud ka laeva järgmist sihtpunkti ning Tallinnast tuleks lahkuda koos probleemsete laevajänestega.

Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonis käsitletakse laevajäneste viibimist laeval suure ohuna ning konventsiooniga ühinenud riigid peaksid tegema kõik selleks, et nad laevalt maha võtta ja kodumaale saata.

Kindlustaja seisukoht

Praeguseks on laeva kindlustaja kinnitanud, et ta on valmis finantseerima ja korraldama kogu tagasisaatmise protseduuri ehk Eesti ametivõimude valikul tuleksid saatjad laevajänestele Tallinna Lennujaama vastu või läheksid Eesti saatjad nendega Frankfurdi kaudu Tansaaniasse.

Kindlustuse esindaja ütles ERR-i uudisteportaalile, et Saksamaa ametivõimud on olukorrast informeeritud ning Tansaania Stockholmi saatkond väljastas laevajänestele ajutise reisidokumendi.

Kindlustuse esindaja kinnitusel oleks Eesti ametnikel vaja vaid sõidutada noormehed sadamast lennujaama ning ka piirivalvest kinnitati, et selline repatrieerimise praktika on Eestis olemas ning seda on ka korduvalt tehtud.

"Aga oh üllatust: nüüd äkki enam nii teha ei saa, sest EL-i direktiiviga on antud tabel reisidokumentidest, kuhu võib lüüa viisa, ning selles tabelis Tansaania ajutist reisidokumenti pole," nentis esindaja.

"See tähendab, et Eesti sadamas on laev, mille kapten palub abi, kaalul on laeva ja meremeeste ohutus ning kahe noormehe tervis. Vaja oleks teha sõit sadamast lennujaama, mida on varem ka korduvalt tehtud ning milleks rahvusvaheline konventsioon ka Eestit kohustab, kuid nüüd enam ei saa, sest EL-i direktiivi järgi paber ei sobi," märkis ta.

Esindaja sõnul on fortmaaljuriidiliselt võimalik noormehed koju saata kui tahtmist oleks. "Aga lihtsalt ei soovita laeva aidata, kuna lihtsam on mitte aidata. Saatmisega kaasnevad omad riskid. Ametnikud saavad aru, et kui laev lahkub 20. novembril Tallinnast, siis ujub koos laevaga minema ka probleem," rääkis esindaja.

Eesti on ühinenud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga, milles on eraldi osa, mis käsitleb riigi käitumist nn laevajäneste juhtumites.

Konventsioonis on öeldud, et kui laevajänestel üldse dokumente ei ole, siis peaksid riigid andma välja pildiga reisidokumendi, millega saaks inimene kodumaale naasta.

Ka siseriiklikult on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud, et väljasaadetavale, kellel puudub riigipiiri ületamiseks kehtiv reisidokument, võib anda vastuvõtva riigi poolt tunnustatud Euroopa Liidu ühtne reisidokument väljasaatmiseks.

Väljasaatmisdokument antakse väljasaadetavale vormikohase taotluseta ühekordseks Eestist lahkumiseks teda vastuvõtvasse riiki ning sellise dokumendi annab välja politsei- ja piirivalveamet.

Konventsioonis ja rahvusvahelise merendusorganisatsiooni regulatsioonist tuleneb, et põhjuseks laeva mitte aidata ja laevajäneseid pardalt mitte maha võtta, on see kui need kujutavad ohtu rahvuslikule julgeolekule.

"Konventsioon ei räägi midagi piiriületamisest ja viisadest, konventsioon räägib pardalt maha võtmisest ja tagasi saatmisest," ütles esindaja.

"See juriidiline jutt on nagu on, kuid tõeliselt riivab see, kui kapten pöördub riigi poole ja sõna otseses mõttes anub: please, please help us ... ja selle peale vaadatakse klaasistunud silmadega otsa ja öeldakse, et eurodirektiivi tabeli tagumises nurgas on paberi kohta 
linnuke tegemata. Eesti pole öelnud, et need isikud on vastuvõetamatud, vaid lihtsalt neil olevad dokumendid ei sobi," märkis esindaja.

Politsei- ja piirivalveameti seisukoht

Politsei- ja piirivalveamet märkis oma vastuses kindlustaja esindajale, et Tansaania ajutine reisidokument ei ole Eesti ja teiste Schengeni liikmesriikide poolt tunnustatud, ütles ameti pressiesindaja Mihkel Loide ERR-i uudisteportaalile.

Rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO meresõidu hõlbustamise konventsiooni standardite kohaselt on laevaomanik kohustatud teavitama viivitamatult ja võimaluse korral juba enne sadamasse sisenemist pädevaid asutusi pardalolevatest piletita reisijatest.

"Piletita reisijate eest vastutab kapten ning kuni reisijat või laevapere liiget tema vastuvõetavuse selgitamiseks kontrollitakse, korraldab nende järelevalve ja nende eest hoolitsemise laeva omanik. Konventsioon sätestab, et kui isik on tunnistatud vastuvõetamatuks, siis jääb ta laevale vedaja vastutusele," ütles Loide. 

Loide sõnul on laev sisuliselt teise riigi territoorium ning seal toimuvasse politsei- ja piirivalveamet oma suva järgi sekkuda ei saa.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel sõitis laev enne Eestisse jõudmist läbi Libeeriast ning ka Londoni ja Peterburi sadamast ehk laevajänesed ei sattunud siia ilmselt sugugi ootamatult ja kapten oleks saanud nad maale tõsta ka teistes sadamates.