No nii… Selleks korraks on nad siis peetud – need Eesti Laevajuhtide Liidu 2009a. Suvepäevad. Eks ole nüüd aeg tagasi vaadata ja enda jaoks toimunu kohta järeldusi teha, et siis järgmisel aastal ikka veelgi paremad ja lõbusamad päevad toimuma saaksid.

Mis siis üldse toimus?

Et teekond Võrumaale liialt igav ja üksluine ei tunduks, oli kindlaks määratud 8 punkti Eestimaa pinnal, millest mööda sõites tuli teha foto ja see hiljem esitada Suvepäevade korraldajatele. Kõigi „fotojahis“ osalejate vahel loositi välja sümboolne auhind.

Võrumaal Kirikumäel ootas reisiseltskondi ees Kirikumäe Matkamaja külalislahke personal.

Asjad lahti pakitud ja endid sisse seatud - oli aeg ametlikult algust teha ELJL Suvepäevadega –

heisati lipp ja õnnitleti juubilare. Samuti kuulutati välja „Parima Grilliva Meremehe“ konkurss ning kahepäevane kalapüügi maraton. Oma kohalolekuga austas suvepäevalisi ka Võrumaal pensionipõlve pidav ja äsja mälestuste raamatu välja andnud härra kapten Kuljus.

Meeleolu aitas üles kruvida Võrumaa kohalik lõõtsmooniku mängija. Romantikud kasutasid võimalust, võtsid paadi ja sõudsid kallimaga melust kaugemale – järvele, et siis päikeseloojangul pühenduda üksteisele...

Õhtu kulmineerus meeleoluka ja humoorika karaokega, mis kasvas kohati suisa ühislaulupeoks. Nii mõnigi seni peidetud olnud talent sai päevavalgele tiritud...

Hommikuste päikesekiirtega ärkasid ka esimesed kalastamisvõistlust tõsisemalt võtvad suvepäevalised ja seadsid sammud järve äärde.

Hommikune suplus, väike keha kinnitus ja oligi aeg ohjad enda kätte haarata päevajuhil Kristjan Annukal, kes sisustas pika ja tegusa päeva. Vaatamatala väikesele vihmale pärastlõunal, jätkus tegevust igale maitsele: korraldati teatevõistlusi, valiti tugevaim laevajuht, mängiti võrkpalli, jalgpalli, selgitati välja suurim õllesõber, peeti maha mitmevõistlus kummiku heitmises, pandi proovile oma teadmised viktoriinis, mängiti maastikubowlingut ja palju palju muud ning seda kõike loomulikult maailma parimate laevajuhtide seltskonnas.

Päeva edenedes süüdati grill, köeti sauna ja taastuti tünnisaunas kümmeldes.

Õhtu naelaks kujunes jala keerutamine ansambli „Rahamassin” (praeguseks vist juba ansambel „Oma Asi”) saatel. Nagu eestlastega ikka – alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama...

Lõpuks siiski raugeb ramm... ja hommikuks olid tugevaimadki peoloomad end koisse vedanud.

Ja kätte jõudiski pühapäeva hommik... Kämpingu ukse vahelt sisse pressiv kohvi ja pannkoogi aroom andis märku, sellest, et aeg on ärgata, järve vees end värskendada ja seejärel kinnitada keha hommikusöögiga. Kuigi nii mõnegi jaoks tundus hommikune ärkamine üks kõige raskemaid asju maailmas – tuli seda lõpuks siiski teha. Kel jätkus energiat, see osales veel viimasel - munade loopimise-püüdmise võistlusel. Samuti oli vapraid, kes võtsid ette paadikruiisi Kirikumäe maalilisel järvel.

Ja nii nad läbi saidki...

Arvan isiklikult, et ELJL Suvepäevad 2009 täitis oma seatud eesmärgi – tõi kokku osakese maailma parimatest laevajuhtidest, pani nad ühtse perena nautima puhkust ja unustama kasvõi paariks päevaks meid ümbritseva pessimistliku maailma koos oma MASUde ja muude ebameeldivate asjadega, tõestamaks kõigile, et Eesti laevajuhid on üks suur ühtne pere J

Tahaksin veel tänada kõiki, kes selle toreda ürituse kordaminekuks andsid oma panuse ning ei  pidanud koormavaks võtta aeg maha ja Võrumaale sõita.

Loomulikult suur tänu ka kõigile meie toetajatele ja koostööpartneritele: