Eesti Laewajuhatajate Selts
Eesti Laevajuhatajate Selts
Teisipäev, 17 Märts 2009 15:34
EESTI LAEVAJUHATAJATE SELTS
Laevajuhtide liitmise idee tekkis vastloodud Eesti vabariigi alguses. Esimesed teadaolevad faktid pärinevad aastast 1919, mil tegutses Eesti Laevajuhtide Korporatsioon. Riiklikud struktuurid olid sel ajal alles loomisel ning laevajuhtide korporatsioon püüdis anda oma panuse, et merendusasjatundjaid võetaks kuulda nii ministeeriumide juures kui ka merendust puudutavate seaduste loomisel. Nõuti täielikku sõna- ja trükivabadust – ka see polnud veel uues demokraatlikus ühiskonnas juurdunud.
Samuti otsiti võimalusi tööpuuduse vähendamiseks meremeeste seas. Paluti valitsuselt abi, et riigilaevadele võetaks tööle Meremeeste Liidu liikmeid mereväe ekipaaži meeste asemel, kellel pole mereharidust ning vanaduse tõttu tööta jäänud meremehi paluti eelisjärjekorras tuletornivahtidena tööle võtta.
7. augustil, aastal 1920. registreeriti Tallinna-Haapsalu Rahukogu juures Eesti Laevajuhatajate Selts. Seltsil oli oma põhikiri, kus organisatsiooni eesmärk pandi kirja järgnevalt: „Eesti laewajuhatajate seltsil on eesmärgiks kodumaa kaubalaewandust edendada ja laevajuhatajate ainelise ja hariduslise seisukorra parandamiseks kaasa aidata.” Ka selts ise laienes ja suurendas oma tegevusulatust. 13.mail 1925 avati Laevajuhatajate Seltsi Tartu osakond ning 1927. aastal astus ELJS ka rahvusvahelise kaubalaevastiku ohvitseride liidu liikmeks.
Tööd Eesti meremeeste elu parandamise nimel oli palju. Korduvad ettepanekud valitsusele, et meremeeste palku tõsta, lükati tagasi. 1922. aasta laevamehaanikute streik ei aidanud samuti kaasa palkade suurendamisele. Siiski saavutati aastatepikkuse tööga seda, et 1926. aastal tõstsid laevade juhtkonna palku üksikud laevaomanikud.
Töötati läbi meremehi mõjutavate seaduste eelnõusid: “Meremeeste seadus”, “Kaubalaeva deki- juht- ja meeskonna sõiduseadus”, “Meremeestekodu korralduse ja meremeeste registreerimise ja munsterdamise seadus”, nende kohta tehti ka parandusettepanekuid. Väiksemaid, peamiselt vormilisi parandusi võeti vastu, kuid mis puudutas sisulisi ettepanekuid meremeeste olukorra parandamiseks, siis nende peale just väga hästi ei vaadatud. Seetõttu avaldati riigile pidevalt survet, et ei võetaks vastu seadusi, kus on sees meremeestele ebasoodsaid tingimusi.
1920. aastate keskel oli kerkis Eestis päevakorda Kõpu tuletorni kustutamine ja asendamine teiste tuledega. Laevajuhatajate Selts tegutses aktiivselt selle vastu ja nõudis, et üks Euroopa vanimaid meremärke alles jääks, rõhutades tema tähtsust merekultuuripärandis ning rahvusvahelist tuntust meremeeste seas.
Laevajuhtide selts näitas end ka laiemale avalikkusele ja seda läbi ajakirjanduse. Aastatel 1920-1940 ilmus Eestis merendusteemaline ajakiri “Laevandus”, (aastatel 1926-36 nime all “Laevandus ja Kalaasjandus”). 1925-1927 oli Eesti Laevajuhatajate Selts selle ajakirja peatoimetaja. 1927. aastal kirjastas Selts Eesti kaptenite jaoks York-Antwerpeni reeglid eesti keeles.
Kuulsaim Eesti merendustegelane, Eesti Laevajuhaajate Seltsis oli admiral Johan Pitka. Tema võeti Seltsi auliikmeks peakooosoleku otsusega 4.oktoobril 1925.
Suur Ülemaailmne Majanduskriis (1929-1933) mõjutas tugevasti ka Eesti meremehi. Laevajuhatajate selt oli aktiivselt kaasa haaratud meremeestele töö leidmisega seotud probleemide lahendamisse. Säilinud on Meremeestekodu koosolekute protokollid aastatest 1930-1933, kust on selgelt näha, et meremehed-tööotsijad olid viidud meeleheite viimase piirini, kus inimlikkus hakkas kaduma. Abi otsiti igalt poolt. Lõpuks pöörduti abipalvetega riigi poole, et kasvõi sadamas tehtavatele abitöödele võetaks eelisjärjekorras tööle just meremehi, kuid riik ei suutnud teha midagi. Kõik abipalved jäid positiivse vastuseta. Oht oli koguni, et Meremeestekodu hoopis kinni pannakse.
Laevajuhatajate Seltsi tegevusest Vaikival Ajastul on vähe andmeid säilinud. Organisatsioon tegutses siiski edasi. Vaikselt ja järjekindlalt. Meremeeste tööolusid püüti jätkuvalt parandada. Kuid vastavasisuline abipalve, mis suurte pingutuste ja asjaajamiste tulemusena K. Pätsini jõudis, sai lühikese ja viisaka vastuse: “Kui võimalus tekib, siis tegeleme selle probleemiga.” Viimased Laevajuhatajate Seltsi tegevusest säilinud dokumendid pärinevad 1936. aastast. Selts ise ilmselt tegutses edasi kuni Nõukogude võim ta kinni pani. Mereajakiri, pealkirja all “Eesti Laevandus” ilmus edasi välismaal aastatel 1974-1979.
Teateid liidult
-
SAAGE TUTTAVAKS : ELJL UUS JUHATUSE ESIMEES- KALLE KÄRNER
18.01.12 Eesti Mereakadeemias toimunud ELJL Juhatuse esimesel koosolekul valiti ELJL Juhatuse uueks esimeheks KALLE KÄRNER.
ELJL meedias
-
Kuusalu valla merepidu tõi Tapurla randa tuhatkond inimest (sonumitooja.ee)
„Oleme eesmärgi täitnud – plaan oli saada Kuusalu vallas pildile ja midagi ära teha,“ sõnas merepeo peakorraldaja, Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse esimees JANNO LAENDE.
Merepeo korraldajad Kristi Ruse, Raido Ruse, Veronika Laende, Janno Laende, Kalle Kärner, Märten Kraav, Imre Järve ja Kristiina Järve. Pildilt puuduvad Anu Karjatse, Eha Merirand ja Marek Kotsulim.Loe lisa...
Uudiseid mujalt
-
Säästuaja Mereharidus (Õpetajateleht)
Autor: Tiia Penjam
- 300 aastat hiljem: esimene merekool Tallinnas asutati 1715.
Kuulujutu jälil Kas HTM-il on tõesti kavas akadeemia sulgeda ning hakata mereharidust pakkuma Tallinna tehnikakõrgkoolis? Merendusala asjatundjate sõnul oleks arvestatava merepiiriga Eestis riikliku mereharidussüsteemi likvideerimine täiesti arusaamatu ettevõtmine – kaotus, mille tagajärjed oleksid korvamatud. Õpetajate Lehe küsimusele vastas HTM-i kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets: „Mereakadeemia on tõepoolest rakenduskõrgkool, mille toimimise eest vastutab kõrghariduse osakond. Konkreetseid plaane kedagi kuskil hommepäev liita ei ole. Merendusala asjatundjaid on erinevaid ja osa neist väljendab ennast tõepoolest emotsionaalselt. HTM-i kõrghariduse osakond on palunud ka mereakadeemial hinnata, kuidas vastavalt merenduspoliitika arengukavale olemasolevate ressursside raames on kõige mõistlikum mereharidust edaspidi korraldada, kuid me oleme selle protsessi alguses ja et olukorrast ülevaadet saada, peame me hindama ka sarnaseid õppekavagruppe ja võimalikku ressursside ühiskasutust nii tehnikakõrgkoolis kui ka TTÜ-s ning koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga hindama Eesti reaalseid vajadusi. Kokkulepe on, et reaalseid arengustsenaariume arutame akadeemia nõunike kogus märtsi keskel ja kindlasti kaasame ka avalikkuse. Hetkel ei ole eriti millegi üle arutada, sest konkreetseid arenguvariante veel ei ole ja emotsioo-nid ei aita eriti, kui on vaja leida lahendusi praktilistele probleemidele.” Veeteede ameti peadirektori asetäitja René Siroli sõnul on merendus (nagu lennunduski) ala, kus kogu süsteem on rahvusvaheliselt väga täpselt paika pandud. Ettekujutus, et meremehi saab välja õpetada täiesti teise profiiliga õppeasutuse juurde loodavas erirühmas, pole aktsepteeritav ei formaalselt ega sisuliselt.
„Jah, Eesti mereakadeemia pole parimas olukorras (eakad õppejõud, rahaprobleemid jm), aga suurelt jaolt on see olukord riigi enda tekitatud. Õpetavad enamasti endised mere-mehed, kuid kes teine suudakski teha seda paremini kui mitte merenduse spetsialistid ise. Noori peale ei tule, sest merel on palgad hoopis teised kui akadeemias,” möönab Sirol ja lisab: „Eesti mereharidus on kõrgeimalt hinnatud: oleme läbinud IMO (International Maritime Organization) tunnustusprotsessi ja paikneme IMO nn valgel lehel. Sellele eelnevalt pidime oma merehariduses (ka akadeemias) üles ehitama rahvusvahelistest nõuetest tuleneva kvaliteedisüsteemi, see omakorda pidi olema läbinud sõltumatu auditi. Paralleelselt sellega aga on riik tekitanud olukorra, kus meil sisuliselt puudub oma kaubalaevastik. Ja see annakski nüüd justkui õigustuse likvideerida ka mereharidus. Kuid Eestis on senini alles igati heal järjel reisilaevastik ning loodetavasti saame kunagi taas kaubalaevadki. Aga isegi kui meie meremehed töötavad välislaevadel (kus nad on muide väga heas kirjas), kulutavad nad teenitud palga Eestis, sest siin elavad nende pered. Kokkuhoid on tühi jutt, mingit riiklikku mõtlemist ega isegi mitte riigi tasandil läbimõeldud süsteemi siin ei ole.”
Mis riik see on? Õpetajate Leht ei taha külvata alusetut paanikat ega kütta kirgi. Ent emotsioone vältivalt on elutähtsad otsused tihtipeale ennegi tehtud ära kabinetivaikuses ning nii, et neid hiljem tagasi pöörata ei ole võimalik. Loodame, et seekord mitte. Ja veel. Olgu tuletõrje või kiirabi, haridus või merendus, raamatukogu, loodusring või loomaaed – justkui kõik, mis praegusest palju vaesematel-raskematel aegadel Eesti elu loomuliku osana kenasti toiminud on, näikse nüüd rahahädas välja sure(tata)vat. Tõsi, Eesti ei ole rikas, aga ka mitte nii vaene, et tavaline töökas ja liigse luksuseta elu siin võimatu oleks. Mis riik see on, mis jaksab rahastada vaid riigikogu, erakondi, mullipuhujaid ja õhumüüjaid? -
Passenger Ferry Sinks in Heavy Seas off Papua New Guinea, Dozens Feared Dead (gcaptain.com)
A Papua-New Guinea (PNG) flagged passenger ship/RoRo sunk yesterday in heavy seas off the eastern coast of Papua New Guinea. 350 people are reported to have been on board the vessel.
Australian Foreign Minister Kevin Rudd said the MV Rabaul Queen was believed to have sunk while traveling from Kimbe to Lae, in Papua New Guinea, at around 7.30am yesterday morning, Canberra time.
“Our hearts go out to those affected by the sinking of the MV Rabaul Queen,” Mr Rudd said.
“I spoke to my counterpart, PNG Foreign Minister Ano Pala, earlier today to inform him that Australia stands ready to offer all necessary assistance.”
The Australia Maritime Safety Authority (AMSA) is currently providing assistance to Papua New Guinea and eight merchant vessels remain on scene. 238 survivors have so far been recovered by five of the ships.
Australia Prime Minister Julia Gillard spoke with reporters in Melbourne yesterday:
“This is obviously a major tragedy. Given the likely very high loss of life here, I think when this news comes to the attention of Australians around the country they will be thinking about the people of PNG as they respond to this tragedy.”
It is expected that the five ships will passage towards Lae overnight. Arrangements for transferring survivors will be made by PNG authorities.
Earlier reports of fine weather conditions have been contradicted by vessels on scene. There are currently strong north-westerly winds at 40kts, and a five-metre sea swell.
-
Maailma suurim jäämurdja saabub peagi Soome lahele (uudised.err.ee)
Venemaale kuuluv maailma suurim jäämurdja, tuumaenergia jõul liikuv 50 Let Pobedõ saabub peagi Soome lahele tööd tegema.
Jäämurdja 50 Let Pobedõ (keskel). (Foto: ITAR-TASS)Venemaa ametkonnad informeerisid vastavalt kokkuleppele Soomet, et tuumareaktoriga varustatud laev tuleb sajaks päevaks Soome lahele aitamaks teistel alustel läbi jää liikuda, vahendas YLE.
Ligi 160 meetri pikkune laev suudab murda kuni kolme meetri paksust jääd. Alus, mida ehitati ligi 20 aastat, valmis 2007. aastal Peterburi laevatehases.Sven Randlaid
-
BLRT Grupp ja Tallinna Tehnikaülikool jätkavad koostööd (ttu.ee)
Kersti Vähi, 24.01.2012 14:42, See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
24. jaanuaril kirjutasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ja BLRT Grupp nõukogu esimees Mark Berman alla lepingule, mis võimaldab neil Eesti tööstuse edasise arengu nimel koostööd jätkata.
Loe lisa... -
Magnetseep likvideerib naftareostuse (novaator.ee)
Jaak-Kristian Sutt
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Magnetväljale reageeriv seep võimaldab koristada mahavoolanud naftat ilma, et loodusesse jääks puhastusainete jääke.
Loe lisa...
Koostööpartnerid
| Laup Nov 12 Rannarahva sügisõhtute laat, Rannarahva Muuseum |
| Laup Nov 26 ELJL Üldkoosolek / Jõulupidu |
| Laup Dets 10 Rannarahva Jõululaat, Rannarahva Muuseum |
| Neljap Dets 15 Rannarahva Muuseum 40, konverents ja (k)galavastuvõtt |
| Kolmap Jan 18 ELJL Juhatuse koosolek |